E-ITSPEA

Mitte ammu käisid Amazoni, Facebooki, Apple ja Google tegevjuhid USA kongressis aru andmas, kus neid süüdistati andmevarguses, poliitilises kallutuses, andmete manipulatsioonis ja paljus muus. Kuivõrd õigustatud olid kõik need süüdistused olid  iseasi, aga sellegipoolest tundus huvitav mõte valida just nende firmade hulgast mõni eetikakoodeks, millega tutvuda, ning valisin selleks Google koodeksi. Esimeses osa on suunatud kasutajate poole ning täpsemalt sellele, et Google tahab olla kõigile kasulik, hindab kõrgelt privaatsust ja turvalisust ( kuigi mitte ammu tuli ka välja, et Google Chrome salvestab siiski infot Incognito Mode’is, mis pidi olema just privaatne ja mitte midagi salvestav ) ning et nad üritavad tagasiside põhjal ka võimalikult palju oma teenuseid paremaks teha. Teises osas räägitakse Google tavadest seoses üksteiste austamise ja üldise käitumisega, nt mis asjade põhjal inimesi palgatakse, et kontorites ei tohi tarbida erinevaid aineid, et töökoht peab olema kõigile turva

Ressursihõive on olemuselt lihtne, mingi arvuti võetakse üle ja seda kasutatakse ühel või teisel eesmärgil ära. Tavaliselt võetakse korraga üle suur hulk arvuteid ning neid üritatakse üle võtta nii, et kasutaja ei saa aru, et need on üle võetud. Siis kasutatakse neid arvuteid erinevatel eesmärkidel, näiteks viimasel ajal on olnud populaarne cryptojacking ehk arvutite ülevõtmine krüptoraha kaevandamiseks. Muidugi saab ressursihõive vastu ka ise asju ära teha. Ma arvan, et hetkel on ressursihõive takistamiseks vaja kõige rohkem koolitusi ja just see, et kõik saavad koolitusi. Ressursihõive juures on kõik arvutid olulised, kindlasti üritatakse küll esialgu hõivata võimsamaid arvuteid, näiteks hõivati paar aastat tagasi hõivati ka üks superarvuti krüptoraha kaevandamiseks, aga botneti loomisel ei öelda ära ilmselt ühestki arvutist. Kõige keerulisem osa selliste rünnakute juures ongi ilmselt aru saada, et arvuti on üle võetud, kuna ründajad üritavad rünnakuid varjata ning jätta mulje, et a

Sesame Phone on äpp, mis lubab telefoni kasutada ilma ekraani puutumata. See on mõeldud inimestele, kes ei saa täpselt asjadele näpuga pihta, kes on kätest halvatud jne, ehk inimestele, kes ühel või teisel põhjusel ei saa telefoni oma kätega kasutada. Antud äpp lubab kasutada telefoni läbi pealiigutuste, kus kasutades telefoni eespoolset kaamerat jälgib telefon inimese pead ja selle liikumist ning seeläbi otsustab, mida inimene parasjagu tahtis teha. Minu arust on see äpp iseenesest hea mõte, kuna see ei nõua ekstra riistvara ostmist, vaid annab juurdepääsu juba olemasolevale tehnoloogiale. Telefon on tänapäeval muutumas asendamatuks abiliseks, kuna sealt saab peale helistamise ka teha kõike muud, ehk andes ligipääsu telefonile, avab see inimesele palju uusi võimalusi ja mugavusi. Samas teisest küljest eeldab see äpp, et inimene suudab piisavalt täpselt liigutada enda pead, et algoritm saab aru, mida inimene soovib teha. Kui inimesel on üldised koordinatsiooni häired või miskit sellist