E-ITSPEA

Nagu ka päriselus, on veebis mõnda asja, või veebi puhul siis nt lehte või süsteemi, mugavam kasutada kui teist. Täna toon ühe positiivse ja ühe negatiivse näite kasutatavusest veebis. Positiivse näitena tooksin välja EMTA, siinkohal just E Maksu- ja Tolliameti. Olen üldiselt üllatunud selle lehekülje välimusest ja mugavusest. Ootasin, et tegu on suhteliselt kuiva ja igava menüüde merega, aga tegelikult on pandud rõhku selle süsteemi välimusele ja kasutatavusele. Alustades algusest, on sisselogimiseks palju võimalusi, Smart-ID, ID kaart, neti pankade lingid, Mobiil-ID jne. Süsteemi sees on menüüd ilusad ning illustreeritud väikeste ikoonidega, mis teeb asjade leidmise palju lihtsamaks, kõik asjad on ka loogilistes kohtades. Samuti annab süsteem väga head tagasisidet, nt mingi toimingu õnnestumisel on alati kohe näha, et asi läks läbi ja vastas nõutele, aga peale selle näidatakse ka graafikuid ja jooniseid, mis näitavad, mis kuudel on vajalikud deklaratsioonid juba esitatud või mis puud

IT arendamisel on kasutusel erinevad mudelid, nt kosemudel, V-mudel, ning et ka valmis tehtud lahendusi müüa, on olemas ka erinevad ärimudelid. Täna analüüsin autotootja Tesla äri- ja arendusmudeleid. Esimesena võtaks ette Tesla autopiloodi arenduse. Kõige uuemad versioonid on juba masinõppe põhised aga ma vaataks just natuke vanemaid algoritmi põhiseid versioone, mis minu meelest on arenduselt sammsammulise mudeli järgi tehtud. Sammsammuslise mudeli põhimõte seisneb selles, et süsteem tehakse valmis osade kaupa, ehk kõigepealt tehakse valmis esimene tükk ja see lisatakse süsteemile, siis teine jne. Tesla autopiloodi arendus nägi välja üsna sarnane, kasutaja vaatenurgast toimus asi nii: auto sai üle neti uuenduse, millega lisati näiteks kiirusmärkide tuvastus, hiljem tuli uuendus, mis lisas automaatse reavahetuse, tuli Summon, seejärel Smart Summon jne. Iseenesest töötas selline mudel antud süsteemi juures suurepäraselt, kliendid said pidevalt väikseid uuendusi ja näha tarkvara progres

Sellel nädalal tuli läbi lugeda Eric Steven Raymond’i  “How to become a hacker”. Kohe alguses mainiti ka, mida mõeldakse täpselt häkkeri all, siinkohal ei ole häkkeri all mõeldud inimest, kes üritab erinevatel eesmärkidel ühte või teise süsteemi sisse murda ehk kräkkerit, vaid inimest, kellele meeldib probleeme lahendada ja piire ületada. Suhtumine on häkkeri juures üks olulisemaid asju, häkkerile peaks meeldima probleeme lahendad ning samas ei tohiks lahendada probleemi, mis on juba eelnevalt lahendatud. Samuti ei tohiks häkker teha igavat ega nüri tööd ning neid asju peaks püüdma automatiseerida. Minu meelest aitab selline suhtumine kindlasti maksimeerida efektiivsust ja samas ka inimesele pakkuma rõõmu, kuna ta teeb seda, mida päriselt tahab teha. Samas näen siin ka probleemi, nimelt peab iga inimene endiselt kuu lõpus ära maksma enda arved ning juhul kui häkkeriks olemine ei olegi otseselt inimese põhitöö ja ta ei saa selle eest palka, peab häkker tegema muude tegemiste kõrvalt mõ

Erinevad juhid töötavad erinevalt, mõni on juhtfiguur, mõni arengumootor, suhtleja jne. Muidugi ei saa öelda, et üks inimene on läbi ja lõpuni ühe stiili esindaja , kuid paljud juhid kalduvad pigem ühte või teise stiili. Siin on 2 näidet IT ettevõtte tippjuhtidest, kes esindavad kahte erinevat stiili. Elon Musk on minu arust üsna hea näide juhist. Kuna paljudel tulevad Muski nimega ette Teslad, ise maanduvad raketid, Las Vegases olevad tunnelid ja muu selline, mainin ka kiirelt, et siin mõtlen Muski eeskätt Tesla juhina, mida võib lugeda minu meelest  pigem IT ettevõtteks, kui auto tootjaks.  Seda arvan seetõttu, kus on Tesla fookus - kõik Teslad saavad peaaegu et üle nädala suuremaid või väiksemaid tarkvara uuendusi, mitte ammu tuli välja Full Self Driving beta, kõik menüüd on viimseni kenaks lihvitud ja töötavad suurepäraselt. Samal ajal on autode ehituskvaliteet üsna kehv, nt on kerepaneelide vahede täpsus parem 80ndatel masstoodetud autodel, rääkimata tänapäeva autodest. See kõik