Hacker-HOWTO

Sellel nädalal tuli läbi lugeda Eric Steven Raymond’i  “How to become a hacker”. Kohe alguses mainiti ka, mida mõeldakse täpselt häkkeri all, siinkohal ei ole häkkeri all mõeldud inimest, kes üritab erinevatel eesmärkidel ühte või teise süsteemi sisse murda ehk kräkkerit, vaid inimest, kellele meeldib probleeme lahendada ja piire ületada.

Suhtumine on häkkeri juures üks olulisemaid asju, häkkerile peaks meeldima probleeme lahendad ning samas ei tohiks lahendada probleemi, mis on juba eelnevalt lahendatud. Samuti ei tohiks häkker teha igavat ega nüri tööd ning neid asju peaks püüdma automatiseerida. Minu meelest aitab selline suhtumine kindlasti maksimeerida efektiivsust ja samas ka inimesele pakkuma rõõmu, kuna ta teeb seda, mida päriselt tahab teha. Samas näen siin ka probleemi, nimelt peab iga inimene endiselt kuu lõpus ära maksma enda arved ning juhul kui häkkeriks olemine ei olegi otseselt inimese põhitöö ja ta ei saa selle eest palka, peab häkker tegema muude tegemiste kõrvalt mõnda igavat tööd. Samas ei ole ma väga tuttav häkkerite tööga ning võibolla on üsna lihtne häkkerina teenida piisavalt, et otseselt muud tööd ei peagi tegema.

 

Häkkerikultuuris on oluline staatus, millele aitavad kaasa avatud lähtekoodiga asjade kirjutamine, teiste inimeste tarkvara testimine ja silumine, kasulikku teave avaldamine, infrastruktuuri hooldamine ja häkkeri kultuuri levitamine. Ühesõnaga on häkkeritel kingikultuur, kus staatust saadakse asjade äraandmisel. Ma arvan, et üldiselt on sellist kultuuri keeruline ülal pidada, aga et IT on üks valdkondadest, kus selline kultuur võib väga hästi töötada. Ülal mainitud asju tehes töötab selline süsteem ilmselt hästi, kuna üheskoos suudetakse hoida üleval infrastruktuuri ja kindlasti motiveerib see inimesi teisi aitama, kui ta teab, et teised aitavad ka teda. Samuti tagab see minu arust üsnagi hea ja pingevaba õhkkonna, kus ei pea muretsema sellepärast, et keegi varastab sinu asju või muretsema selle üle, mida sa ise võid enda projektide juures kasutada jne, kuna kõik on nagunii avatud.

Häkkeri põhioskuste juurde kuulub programmeerimine, avatud lähtekoodiga Unixi kasutamine, veebi ja HTML valdamine ning inglise keele oskus. Minu arust on need igati loogilised eeldused häkkeriks olemisel ning seonduvad eelmiste punktidega ja üldiste põhimõtetega, nt Unixi kasutamine kuna tegu on avatud lähtekoodiga tarkvaraga jne. Samuti tagab inglise keele oskus hea ülemaailmse suhtlemise, mis jällegi aitab kaasa nt teiste inimeste koodi testimise jne, ehk minu meelest seovad need põhioskused kokku kõik muud aspektid häkkeriks olemisel ja on igati vajalikud.

http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html