Arendus- ja ärimudelid

IT arendamisel on kasutusel erinevad mudelid, nt kosemudel, V-mudel, ning et ka valmis tehtud lahendusi müüa, on olemas ka erinevad ärimudelid. Täna analüüsin autotootja Tesla äri- ja arendusmudeleid.


Esimesena võtaks ette Tesla autopiloodi arenduse. Kõige uuemad versioonid on juba masinõppe põhised aga ma vaataks just natuke vanemaid algoritmi põhiseid versioone, mis minu meelest on arenduselt sammsammulise mudeli järgi tehtud. Sammsammuslise mudeli põhimõte seisneb selles, et süsteem tehakse valmis osade kaupa, ehk kõigepealt tehakse valmis esimene tükk ja see lisatakse süsteemile, siis teine jne. Tesla autopiloodi arendus nägi välja üsna sarnane, kasutaja vaatenurgast toimus asi nii: auto sai üle neti uuenduse, millega lisati näiteks kiirusmärkide tuvastus, hiljem tuli uuendus, mis lisas automaatse reavahetuse, tuli Summon, seejärel Smart Summon jne. Iseenesest töötas selline mudel antud süsteemi juures suurepäraselt, kliendid said pidevalt väikseid uuendusi ja näha tarkvara progressi, Tesla sai pidevalt tagasisidet uuenduste kohta ja reeglina oli juba järgmises uuenduses hulk eelmise uuenduse bug fix’e.


Nüüd vaataks, millist ärimudelit järgib Tesla eeskätt just enda IT lahenduste müümisel. Võiks öelda, et seda määrata on üsna lihtne, nende tarkvara töötab ainult nende autode peal ehk tegu omandivara + riistvara mudeliga ning tegelt nii ta ka põhiliselt on. Et kasutada Tesla autopiloodi tarkvara, on kindlasti vaja ka autot, aga natukene hägustab nende ärimudelit see, et auto võib osta ka ilma autopiloodi tarkvarata ning soovi korral on see võimalik hiljem juurde otsa, mida võib lugeda siis tavaliseks omandivaraks. Samuti on seda võimalik ( kui jätta auto enda ostmine täielikult kõrvale ja vaadata ainult tarkvara poolt ) lugeda ka freemium mudeliks, kuna teatud baas autopiloodi osad, nt kiiruse hoidmine ja muu selline, tulevad autoga alati kaasa ning ülejäänud “premium” asjad, nt automaatsed reavahetused, on võimalik juurde osta. Samas on Teslade internet ärimudel nii freemium kui ka teenusmudel, kuna autoga tuleb kaasa baas internetiühendus 3G kiirusega, aga võimalik on aastatasuga osta ka LTE ühendus. Niisiis kasutab Tesla päris mitut erinevat mudelit ning ma arvan, et see on üsna mõistlik, kuna nende pakutavad lahendused on väga erineva sisu ja eesmärgiga ning seetõttu ka nõuavad erinevaid ärimudeleid.


https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Teistmoodi IT

Sesame Phone on äpp, mis lubab telefoni kasutada ilma ekraani puutumata. See on mõeldud inimestele, kes ei saa täpselt asjadele näpuga pihta, kes on kätest halvatud jne, ehk inimestele, kes ühel või teisel põhjusel ei saa telefoni oma kätega kasutada. Antud äpp lubab kasutada telefoni läbi pealiigutuste, kus kasutades telefoni eespoolset kaamerat jälgib telefon inimese pead ja selle liikumist ning seeläbi otsustab, mida inimene parasjagu tahtis teha. Minu arust on see äpp iseenesest hea mõte, kuna see ei nõua ekstra riistvara ostmist, vaid annab juurdepääsu juba olemasolevale tehnoloogiale. Telefon on tänapäeval muutumas asendamatuks abiliseks, kuna sealt saab peale helistamise ka teha kõike muud, ehk andes ligipääsu telefonile, avab see inimesele palju uusi võimalusi ja mugavusi. Samas teisest küljest eeldab see äpp, et inimene suudab piisavalt täpselt liigutada enda pead, et algoritm saab aru, mida inimene soovib teha. Kui inimesel on üldised koordinatsiooni häired või miskit sellist
Read more

Asja kasutatavus veebis

Nagu ka päriselus, on veebis mõnda asja, või veebi puhul siis nt lehte või süsteemi, mugavam kasutada kui teist. Täna toon ühe positiivse ja ühe negatiivse näite kasutatavusest veebis. Positiivse näitena tooksin välja EMTA, siinkohal just E Maksu- ja Tolliameti. Olen üldiselt üllatunud selle lehekülje välimusest ja mugavusest. Ootasin, et tegu on suhteliselt kuiva ja igava menüüde merega, aga tegelikult on pandud rõhku selle süsteemi välimusele ja kasutatavusele. Alustades algusest, on sisselogimiseks palju võimalusi, Smart-ID, ID kaart, neti pankade lingid, Mobiil-ID jne. Süsteemi sees on menüüd ilusad ning illustreeritud väikeste ikoonidega, mis teeb asjade leidmise palju lihtsamaks, kõik asjad on ka loogilistes kohtades. Samuti annab süsteem väga head tagasisidet, nt mingi toimingu õnnestumisel on alati kohe näha, et asi läks läbi ja vastas nõutele, aga peale selle näidatakse ka graafikuid ja jooniseid, mis näitavad, mis kuudel on vajalikud deklaratsioonid juba esitatud või mis puud
Read more

Copyleft

Copyleft on meetod, millega saab programmi või mõne muu asja muuta vabaks ning teha kindlaks, et ka ülejäänud selle töö põhjal tehtud asjad oleksid vabad. Teisisõnu laieneb antud töö litsents ka järgmisele selle põhjal tehtud asjale. Copyleft’il on neli erineva tugevusega astet. AGPL ehk väga tugev litsents. Selle litsentsiga kaetud tarkvara kasutamisel enda asjade loomisel ja ärilistel eesmärkidel kasutamisel peab olema lähtekood avatud, tasuta ja oleme samuti AGLP litsentsi all. Üks selle litsentsi all olevaid tarkvarasid on RStudio, mida kasutatakse nt teadustöö andmete analüüsimiseks ja graafiliseks esituseks.  GPL ehk tugev litsents. Selle litsentsiga asjad on avatud lähtekoodiga, neid võib levitada ja ise juurde kirjutada, kuid juurde kirjutatud asjad võivad olla tasulised. Üks kuulsamaid näiteid siia juurde on Linux. Linuxit võib levitada ja ise muuta, kuid on olemas ka tasulisi Linuxi distrosid, nt Ubuntu, Red Hat. LGPL ehk nõrk litsents. See on mõeldud olukorda, kus keegi t
Read more