3 IT ettevõtet, kellel ei läinud kokkuvõttes nii hästi

Iga läbilöönud IT ettevõte kohta on reeglina mitu firmat, kellel ei läinud ühel või teisel põhjusel nii hästi. Siin on 3 ettevõtet, kellel oli hea mõte ja isegi olid lühemat või pikemat aega edukad, kuid lõpuks ühel või teisel põhjusel kaotasid oma positsiooni turul.


 AOL


AOL ehk American Online oli internetipakkuja, kellele teenust kasutas firma tippajal peaaegu pool kõikidest Ameerika Ühendriikide interneti kasutajatest, kuid ometi pole ALO-ist tänapäevaks võrreldes kunagise eduga järele jäänud peaaegu midagi. AOL jäi pikas plaanis maha teistest internetipakkujatest ning tehes mõningaid vigu, kui nad ei arvestanud uute äriplaanide loomisel enda tarkvara ja riistvara võimekust. Näiteks minnes üle tunnipõhiselt maksmiselt piiramatu mahuga kuupõhisele maksmisele, tekkis piisavalt palju rohkem nõudlust neti järgi, et kogu süsteem muutus aeglaseks. Samuti ei oodatud ette näha, et liitumine firmaga Time Warner ei lähe kokkuvõttes nii hästi, kui oodati. 2015. aastal müüdi AOL ühele suurimale USA telekommunikatsioonifirmale Verizon, kus AOL liideti omakorda Yahoo-ga.


Flooz


Flooz oli 1999. aastal loodud virtuaalne raha, mida sai kasutada erinevates e-poodides. Niisiis võib seda isegi pidada Bitcoini eelkäijaks, kuid siiski on neil põhimõtteline vahe. Flooz töötas pigem nagu kinkekaart, ehk ühte ostetud ja/või teistele saadetud Flooz-i sai kasutada ainult ostu ajal määratud e-poes. Niisiis nt peresisesteks kinkideks oli see hea, aga laiemaks kasutuseks ta ei sobinud. Kiirelt tekkis ka FBI-l kahtlus, et seda süsteemi kasutatakse ära varastatud krediitkaartidelt saadud raha pesemiseks. Samuti ei saavutanud süsteem piisavalt suurt populaarsust, et pinnal püsida, ning 2001. aastal läks firma pankrotti.


Napster


Napster oli 1999. aastal loodud platvorm, kus kasutajad said omavahel tasuta jagada muusikat. Kuna sellel ajal tuli enamus muusikat osta CD-ga, kus tihti ainuke võimalus oli üsna kallilt osta kogu album, sai Napster üsna kiirelt väga populaarseks. Küll aga ei mõelnud Napstri loojad enne platvormi loomist asja legaalsusele. Kuna muusikat levitasid kasutajad ise, oli tegu detsentraliseeritud süsteemiga, kus artistid või muusikafirmad ei saanud mingit otsest kasu. Napsteri loojad loodsid, et kui teha piisavalt hea asi, on artistid rahul sellega, et nende muusika levib kiiresti ning et neil on võimalus saada läbi platvormi infot enda kuulajaskonna kohta. Kokkuvõttes läks asi kohtusse, kus Napster kaotas ning pidi enda tegevuse lõpetama. Küll aga õppisid nende vigadest teised firmad, nt Spotify, kes tegid asju legaalselt ning on tänepäevaks kasvanud väga edukateks firmadeks.


Kasutatud allikad:


https://www.npr.org/2009/12/21/121690908/napster-the-file-sharing-service-that-started-it-all?t=1599919419664


https://www.silicon.co.uk/e-marketing/ecommerce/tales-tech-history-napster-224585


https://fusion360.atavist.com/the-slow-decline-of-america-online-


https://fortune.com/2015/01/10/15-years-later-lessons-from-the-failed-aol-time-warner-merger/


https://www.mentalfloss.com/article/517911/bitcoin-rise-and-fall-flooz-e-currency

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Copyleft

Copyleft on meetod, millega saab programmi või mõne muu asja muuta vabaks ning teha kindlaks, et ka ülejäänud selle töö põhjal tehtud asjad oleksid vabad. Teisisõnu laieneb antud töö litsents ka järgmisele selle põhjal tehtud asjale. Copyleft’il on neli erineva tugevusega astet. AGPL ehk väga tugev litsents. Selle litsentsiga kaetud tarkvara kasutamisel enda asjade loomisel ja ärilistel eesmärkidel kasutamisel peab olema lähtekood avatud, tasuta ja oleme samuti AGLP litsentsi all. Üks selle litsentsi all olevaid tarkvarasid on RStudio, mida kasutatakse nt teadustöö andmete analüüsimiseks ja graafiliseks esituseks.  GPL ehk tugev litsents. Selle litsentsiga asjad on avatud lähtekoodiga, neid võib levitada ja ise juurde kirjutada, kuid juurde kirjutatud asjad võivad olla tasulised. Üks kuulsamaid näiteid siia juurde on Linux. Linuxit võib levitada ja ise muuta, kuid on olemas ka tasulisi Linuxi distrosid, nt Ubuntu, Red Hat. LGPL ehk nõrk litsents. See on mõeldud olukorda, kus keegi t
Read more

Teistmoodi IT

Sesame Phone on äpp, mis lubab telefoni kasutada ilma ekraani puutumata. See on mõeldud inimestele, kes ei saa täpselt asjadele näpuga pihta, kes on kätest halvatud jne, ehk inimestele, kes ühel või teisel põhjusel ei saa telefoni oma kätega kasutada. Antud äpp lubab kasutada telefoni läbi pealiigutuste, kus kasutades telefoni eespoolset kaamerat jälgib telefon inimese pead ja selle liikumist ning seeläbi otsustab, mida inimene parasjagu tahtis teha. Minu arust on see äpp iseenesest hea mõte, kuna see ei nõua ekstra riistvara ostmist, vaid annab juurdepääsu juba olemasolevale tehnoloogiale. Telefon on tänapäeval muutumas asendamatuks abiliseks, kuna sealt saab peale helistamise ka teha kõike muud, ehk andes ligipääsu telefonile, avab see inimesele palju uusi võimalusi ja mugavusi. Samas teisest küljest eeldab see äpp, et inimene suudab piisavalt täpselt liigutada enda pead, et algoritm saab aru, mida inimene soovib teha. Kui inimesel on üldised koordinatsiooni häired või miskit sellist
Read more

Asja kasutatavus veebis

Nagu ka päriselus, on veebis mõnda asja, või veebi puhul siis nt lehte või süsteemi, mugavam kasutada kui teist. Täna toon ühe positiivse ja ühe negatiivse näite kasutatavusest veebis. Positiivse näitena tooksin välja EMTA, siinkohal just E Maksu- ja Tolliameti. Olen üldiselt üllatunud selle lehekülje välimusest ja mugavusest. Ootasin, et tegu on suhteliselt kuiva ja igava menüüde merega, aga tegelikult on pandud rõhku selle süsteemi välimusele ja kasutatavusele. Alustades algusest, on sisselogimiseks palju võimalusi, Smart-ID, ID kaart, neti pankade lingid, Mobiil-ID jne. Süsteemi sees on menüüd ilusad ning illustreeritud väikeste ikoonidega, mis teeb asjade leidmise palju lihtsamaks, kõik asjad on ka loogilistes kohtades. Samuti annab süsteem väga head tagasisidet, nt mingi toimingu õnnestumisel on alati kohe näha, et asi läks läbi ja vastas nõutele, aga peale selle näidatakse ka graafikuid ja jooniseid, mis näitavad, mis kuudel on vajalikud deklaratsioonid juba esitatud või mis puud
Read more