Copyleft
Copyleft on meetod, millega saab programmi või mõne muu asja muuta vabaks ning teha kindlaks, et ka ülejäänud selle töö põhjal tehtud asjad oleksid vabad. Teisisõnu laieneb antud töö litsents ka järgmisele selle põhjal tehtud asjale. Copyleft’il on neli erineva tugevusega astet.
AGPL ehk väga tugev litsents. Selle litsentsiga kaetud tarkvara kasutamisel enda asjade loomisel ja ärilistel eesmärkidel kasutamisel peab olema lähtekood avatud, tasuta ja oleme samuti AGLP litsentsi all. Üks selle litsentsi all olevaid tarkvarasid on RStudio, mida kasutatakse nt teadustöö andmete analüüsimiseks ja graafiliseks esituseks.
GPL ehk tugev litsents. Selle litsentsiga asjad on avatud lähtekoodiga, neid võib levitada ja ise juurde kirjutada, kuid juurde kirjutatud asjad võivad olla tasulised. Üks kuulsamaid näiteid siia juurde on Linux. Linuxit võib levitada ja ise muuta, kuid on olemas ka tasulisi Linuxi distrosid, nt Ubuntu, Red Hat.
LGPL ehk nõrk litsents. See on mõeldud olukorda, kus keegi tahab kasutada näiteks mõnda teeki või koodijuppi enda töös ainult sellele viidates ning ilma kohustuseta kogu enda tööd sama litsentsi alla viia. Aga kui hakata ise muutma kasutatud koodijuppi, peab juba viima töö sama litsentsi alla. Üks kuulsamaid näiteid siia on 7-zip, mis tõenäoliselt on paljudel inimestel peale WinRAR’i arvutis olemas.
Puuduva copyleft’iga litsentsid. Sellega on peaaegu kõik lubatud, lähtekoodi ei pea avalikustama ja enda poolt muudetud osasid võib panna ükskõik millise teise litsentsi alla. Nt on selle litsentsi all Pythoni Django, millega paljud IT üliõpilased on kindlasti tuttavad läbi IT algkursuse.
Comments
Post a Comment