Infoühiskonna arengukava 2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kirjutas  2012-2013 aastal Eesti Infoühiskonna arengukava, kus toodi välja suur hulk eesmärke, mille võiksime 2020 aastaks saavutada. Nüüd on 2020 käes ning on võimalus uurida, millised eesmärgid on realiseerunud ja milliste mõtete kallal on veel võimalus tegeleda.

Eesti infoühiskonna arengukavas on kirja pandud punkt, et kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori teenused, on lihtsad ja mugavad ja oleksid kättesaadavad kõikjal. Mina julgeks öelda, et see punkt on üsnagi hästi realiseerunud. Igasuguste lehtede ja äppide disain on minu arust enamuses hea, kõik asjad töötavad kiiresti ja asjade turvalisusele on mõeldud. Näiteks saan mugavalt enamus panga asjad teha läbi neti: maksete tegemine, valuuta konverteerimine, igasuguste limiitide muutmine, aktsiate ostmine jne. Samuti saab ettevõte oma deklaratsioonid ja maksud esitada e-MTAs, e-maanteeametist saab mugavalt panna ennast kirja eksamile, kontrollida mõne sõiduki tausta või teha toiminguid enda masinatega. Ning kuna enamus need lehed on ka optimeeritud telefonidele, saab seda kõike teha mugavalt ja kiirelt kõikjalt, eeldusega, et seadmel on ligipääs netti. 

Samas arengukavas on ka välja toodud punkt, et Eesti on maailmas tuntud infoühiskonna mõttekeskus ning on hinnatud kui globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel. Minu arust see punkt ei ole tänaseks väga hästi realiseerunud. Ülikoolis käis rääkimas Margus Püüa, kes on muuhulgas ka HITSA ehk Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige. Tema sõnul jääb meil hetkel puudu kiirusest ja innovatsioonist. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel uurime hetkel liigselt, kas mõni teine riik on juba seda süsteemi või tehnoloogiat kasutanud, ning juhul, kui ei ole, ei taha ka meie seda kasutusele võtta. Samuti on arendusprojektide kogukestused, võrreldes tehnoloogia arengu kiirusega, liiga pikad. Keskeltläbi on projekti kestus 2,5 - 4 aastat, selle ajaga muutuvad tellija vajadused ja tehnoloogia võimalused piisavalt, et projekt võib muutuda ebavajalikuks. Samuti on keeruline kinni võtta uutest võimalustest ning kõige selle põhjal ma arvan, et Eesti ei ole hetkel infoühiskonna mõttekeskus.