Käitumine virutaalmaailmas igapäevaelu malli järgi

Interneti ja virtuaalmaailmade algusaegadest peale on üritatud luua reegleid, mille järgi on kõigil lihtsam ja parem käituda. Ühed nendest reeglitest on Virgina Shea raamatus “Netiquette” kirjutatud 10 reeglit, mis aitavad muuta internetti kõigile vahvamaks kohaks, kus aega veeta. Seal välja toodud reeglitest 2 reegel ütleb, et käitu netis sama malli järgi nagu igapäevaelus.

Siinkohal meenub näide, mis ei ole küll otseselt internetis juhtunud, vaid online mängus, kuid võiks sobida seda reeglit illustreerima. Nüüd juba üsna pikka aega tagasi mängisin klassikaaslaste ja sõpradega selle ajal väga populaarset mängu Minecraft. Klassi peale oli piisavalt palju huvilisi, et hoidsime üleval enda väikest serverit, kus said mängida inimesed klassist ja veel mõned inimesed, ajaga lisandus sinna klassist rohkem inimesi jne. Ühel momendil liitus ka üks klassikaaslane, kes oli muidu pigem rahulik ja mõistlik inimene, hoidis reeglitest kinni ega põhjustanud palju pahandusi. Me eeldasime, et ta käitub ka mängus samamoodi ja ei korralda mängus mingit jama. Tuli aga välja, et esimene mõte, mis tal pähe tuli mängus teha, oli hakata teiste ehitisi süstemaatiliselt enda ehitistega õhku laskma. Kuna ta alustas sellega ajal, kus serveris oli vähe inimesi, jõudis ta päris mitu objekti rikkuda enne, kui keegi sai aru, mis täpselt toimub. Hiljem tuli välja, et ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et küsida, mis asjade peal ta võiks proovida enda ehitatud kahureid. Samas päriselus ei oleks ta kindlasti läinud lihtsalt asju lõhkuma, et uut haamrit proovida. Niisiis oleks jäänud ära palju paksu pahandust, kui ta oleks käitunud samade põhimõtete alusel, mis igapäevaelus.