E-ITSPEA

Tõenäoliselt oleme me kõik näinud rääkimas mõnda inimest ja mõelnud, et tegu on oma ala tõelise proffesionaaliga, kuid mis teeb ta professionaaliks? Igal alal on profesionaale ning igal alal on proffi nõudmised ja omadused ilmselt erinevad ning proffilt nõutavad omadused kindlasti ka muutuvad ajas koos tehnoloogia ja ühiskonna muutustega, ehk jäädavalt ei saa öelda, mis teeb proffist tõelise proffi. Täna arutan, mis teeb IT ala tegelasest proffi tänapäeva Eestis. Esimese märkusena tooks välja, et enesestmõistetavana peaks proff valdama oma ala suurepäraselt. See, kas ta on omandanud need teadmised läbi kogemuse ja töö või pigem hariduse, sõltub minu meelest nii alast kui ka inimesest, mõni inimene õpib läbi klassikalise hariduse paremini, mõni läbi töö, mõni läbi mõlema, kuid nii või teisi peaksid proffil olema teadmised ühel või teisel meetodil omandatud. Veel tooks välja punkti, mis minu arust ei kehti kindlasti ainult IT proffi kohta, et proff oskab ennast väljendada ja teistega suh...

Copyleft on meetod, millega saab programmi või mõne muu asja muuta vabaks ning teha kindlaks, et ka ülejäänud selle töö põhjal tehtud asjad oleksid vabad. Teisisõnu laieneb antud töö litsents ka järgmisele selle põhjal tehtud asjale. Copyleft’il on neli erineva tugevusega astet. AGPL ehk väga tugev litsents. Selle litsentsiga kaetud tarkvara kasutamisel enda asjade loomisel ja ärilistel eesmärkidel kasutamisel peab olema lähtekood avatud, tasuta ja oleme samuti AGLP litsentsi all. Üks selle litsentsi all olevaid tarkvarasid on RStudio, mida kasutatakse nt teadustöö andmete analüüsimiseks ja graafiliseks esituseks.  GPL ehk tugev litsents. Selle litsentsiga asjad on avatud lähtekoodiga, neid võib levitada ja ise juurde kirjutada, kuid juurde kirjutatud asjad võivad olla tasulised. Üks kuulsamaid näiteid siia juurde on Linux. Linuxit võib levitada ja ise muuta, kuid on olemas ka tasulisi Linuxi distrosid, nt Ubuntu, Red Hat. LGPL ehk nõrk litsents. See on mõeldud olukorda, kus kee...

  Järgnevalt toon välja enda mõtteid seoses Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus “The Case For Copyright Reform” välja pakutud lahendusi. Moraalsed õigused jäävad muutmata. Keegi peale teose autori ei saa väita, et nad on loonud antud autori teose.  Olen sellega väga nõus, minu arust ei tohik keegi lihtsalt varastada mõne teise inimese tööd ja väita, et hoopis nemad on selle loonud või et hoopis ise ongi autor. Tasuta mitte kommertslik jagamine. Eraisikud peaksid saama omavahel mitte kasumlikel eesmärkidel jagada asju. Ühelt Poolt oleks see tore, keegi ei taha sattuda pahandustesse, sest ta jagas sõbrale laulu/filmi või muud sellist. Samas teiselt poolt saan ma aru firmadest ja autoritest/artistidest, kellele see ei meeldiks. Tänapäeval on läbi neti tohutult lihtne asju edasi saata ehk asjad leviksid inimeselt inimesele väga kiirelt, põhimõtteliselt või nt mõne uue laulu osta ainult paar inimest ning sealt võib see edasi levida sadadele inimestele, samas laulu loon...

Interneti ja virtuaalmaailmade algusaegadest peale on üritatud luua reegleid, mille järgi on kõigil lihtsam ja parem käituda. Ühed nendest reeglitest on Virgina Shea raamatus “Netiquette” kirjutatud 10 reeglit, mis aitavad muuta internetti kõigile vahvamaks kohaks, kus aega veeta. Seal välja toodud reeglitest 2 reegel ütleb, et käitu netis sama malli järgi nagu igapäevaelus. Siinkohal meenub näide, mis ei ole küll otseselt internetis juhtunud, vaid online mängus, kuid võiks sobida seda reeglit illustreerima. Nüüd juba üsna pikka aega tagasi mängisin klassikaaslaste ja sõpradega selle ajal väga populaarset mängu Minecraft. Klassi peale oli piisavalt palju huvilisi, et hoidsime üleval enda väikest serverit, kus said mängida inimesed klassist ja veel mõned inimesed, ajaga lisandus sinna klassist rohkem inimesi jne. Ühel momendil liitus ka üks klassikaaslane, kes oli muidu pigem rahulik ja mõistlik inimene, hoidis reeglitest kinni ega põhjustanud palju pahandusi. Me eeldasime, et ta käitub...

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kirjutas  2012-2013 aastal Eesti Infoühiskonna arengukava, kus toodi välja suur hulk eesmärke, mille võiksime 2020 aastaks saavutada. Nüüd on 2020 käes ning on võimalus uurida, millised eesmärgid on realiseerunud ja milliste mõtete kallal on veel võimalus tegeleda. Eesti infoühiskonna arengukavas on kirja pandud punkt, et kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori teenused, on lihtsad ja mugavad ja oleksid kättesaadavad kõikjal. Mina julgeks öelda, et see punkt on üsnagi hästi realiseerunud. Igasuguste lehtede ja äppide disain on minu arust enamuses hea, kõik asjad töötavad kiiresti ja asjade turvalisusele on mõeldud. Näiteks saan mugavalt enamus panga asjad teha läbi neti: maksete tegemine, valuuta konverteerimine, igasuguste limiitide muutmine, aktsiate ostmine jne. Samuti saab ettevõte oma deklaratsioonid ja maksud esitada e-MTAs, e-maanteeametist saab mugavalt panna ennast kirja eksamile, kontrollida mõne sõiduki taus...